Maris Pulla - juurpõhjuste tuvastaja / kehakoodid Facebook ad: “Paberraamat Vähidiagnoos kui elupäästja by @marispulla |…”

About this ad

Meta Ad Library ID

1609734590048590

Platforms

Facebook, Instagram, Audience Network and Messenger

Relaunches

1

EU reach

6,944

How we count

Ad text

Minu lugu saab mōtlema panna ka sind oma tervise üle. Elasin täiesti tavalist elu. Toimiv pereelu. Oma kindel töökoht. Kōik justkui toimis. Kuniks aastal 2019 sain vähi, mis pani mind kogu oma senise elu üle järele mōtlema ja seda ümber hindama. Surm silme ees, olles ise kōigest 34-aastane, ja tunne nagu poleks elama hakanudki, tōmbas hetkega vaiba jalge alt. Ainus, mida tol hetkel mõelda suutsin, oli see, et ma ei räägi sellest kellelegi, sest ma nagunii suren. Mul oli piinlik ja häbi, et minusugune korralik tütarlaps, on millegi nii räpasega nagu seda on vähk, pihta saanud. Ma tahtsin maa alla vajuda ja mitte kunagi sealt enam välja tulla. Hakkasin ennast veel rohkem haletsema ja oma elu teistega vōrdlema. Ma ei saanud aru. Olin kogu oma elu olnud viisakas. Sōnakuulelik. Tubli. Heasüdamlik. Kogu aeg teistele olemas olnud. Enda soove ja tahtmisi alla surunud. Korrapäraselt alati kōiksugustes tervise kontrollides käinud. Terve elu olnud alandlik ja püüdlik. Ennast teistele ohverdanud ja kunagi ei näidanud oma üleliigseid emotsioone välja. Tegin alati kōike väga hästi! Kuidas on vōimalik, et kōigele sellele lisaks, saan ma vähi?! Mul oli peas sada "Miks" küsimust? Kōik tundus nii ebaōiglane. Mōistsin vaid, et kui ma nüüd suren, siis kōige rohkem on mul kahju sellest, et ma pole mitte kunagi oma elu elanud! Ma isegi ei teadnud milline see minu elu on! Terve elu olin justkui teiste elusid elanud. Mōistsin, et ma polnud mitte kunagi oma unistuste järele läinud. Ma isegi ei teadnud, mis need unistused on. Keemia ja kiiritusravi ajal pendeldasin seinast seina- ühel hetkel soovisin, et lihtsam oleks nipsust surra kui edasi piinelda. Teisel hetkel avastasin ennast visioonitahvlit tegemas. Kogu senine elu jooksis iga päev silme eest läbi! Ma teadsin vaid üht: Kui mul ōnnestub ellu jääda, muudan ma kogu oma senise elu ära: lähen oma unistuste järele ning uurin välja miks ma vähi sain. Kui suren, on mul kahju, et seda kōike teha ei saanud! - Ma jäin ellu! Ühel hommikul arvasin, et olen hulluks läinud. Keegi sosistas mulle kōrva: "Sina, Maris kirjutad raamatu nimega Vähidiagnoos kui elupäästja!" Ruumis ei olnud kedagi, peale minu. Järgnesin kōrgemale palvele. ❤️ Maris

Where the ad sends people

stan.store

Paberraamat "Vähidiagnoos kui elupäästja" by @marispulla | Stan

Paberraamat "Vähidiagnoos kui elupäästja" 👑